tahax juba koju...:)

Miks peavad olema need töönädala viimased tunnid küll niii pikad?! Ja eriti igav vastuvõtt on praegu, muud pole teha, kui aknast välja vaadata ja mõelda, et kuidas koju saab, et pime ja sajab ja...:) Ja nii tore, et viimase pooleteist tunni jooksul on mind juba 2 korda Lõuna-Eestisse kutsutud (aitähh Vaiko ja Kaabi)..... aga pole just nii ahvatlev, mis sest et ikkagi lõunasse...:)
Esialgu tahax lihtsalt koju....

saux Liisi ja Triin...:)

Unustasin eile teile muude uudiste hulgas öelda, et lasin omale eile Cosmo 15 kuu tellimuse pähe määrida....;) Ma usun, et vähemalt Liisi on nüüd küll natuke õnnelikum kui enne.... jube odav pakkumine oli (ühe ajakirja hind 22.- vähem kui poes) ja päris hulga igasugu loosimist oli ka ( reis kahele Prahasse, 10 tonni ees hambaravi ja igasugu muid vidinaid, mis mul meelde ei jäänud).
Õhtul üritan veel kirjutada. Mul praegu koristamistuhin peal (igasugu põnevaid asju leiab siin oma töösahtlitest!)...
Ah jaa, Liisi ma leidsin ühe eluliku mõtte.... aga kahjuks mitte ise, vaid Doris Karevalt:)

Me elu on me elu ainus mõte

Me elu on me elu ainus mõte.

See pulss, mis verd me vaikimisse taob.

Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke.

Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob.

Näo teeme, et me leekidest ei hooli,

mis kuiva säsi õgivad me seest.

Kord kukud kokku oma kõval toolil.

Sa tead, ei päästa miski selle eest.

Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud,

sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel.

Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub.

Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel.

ma ei oska siia ju midagi kirjutada...:)

Liisi käskis mul nüüd elumõtet otsima hakata... et nagu 10 päeva üksinda, et peaks aega olema ju:) Aga täna on juba 3. päev ja järjest mõtetumaks läheb....ja aega ikka pole:)
Ja ma ei saa aru, mida mul siia kirjutada on. Ok, et hoida telefoni pealt kokku, siis Liisi ja Triinu rõõmuks võiks ju nn. päevauudiseid kirjutada, kui neid on. Aga üldiselt ei ole ma võimeline siia tegelikkust kirjutama, sest see, mis on lubatud lugeda ühele, pole lubatud lugeda teisele:) Nii et peab nagu asja huumoriga võtma.
Alustaks siis esimesest päevast - lootsin, et mul on need 10 üksinduse päeva nagu pidu, mida ammu oodanud olen, aga võta näpust:) Alati on keegi, kes suudab midagi p... keerata. Vahepeal on tunne, et midagi kuskilt ei pea enam pingele vastu ja läheb katki... ja esmaspäev just selline tunne oligi. Kannatajaks jäi täiesti süütu Leida, kelle peal ma ennast välja elasin ja suutsin ta südamepõhjani ära solvata. Tavaliselt ma nii ei tee:) Õnneks tänaseks vist suutsin ta solvumist veitsa leevendada...:)
Ja kui juba tundus, et aeg parandab kõik haavad (v on parem öelda, et mälul on lühikesed jalad:)), siis leidub inimene, kes muidu räägib heal juhul muga korra kvartalis, olema mingis suures mures ja hädas ja... see on see koht, mida keegi teada ei tohi.... aga mul jälle tuju rikutud. Ja mille nimel, ainult teiste probleemid ja hädad. Ja vat ei oska ma seda külma suhtumist, õpi palju tahad, aga ei midagi... Lihtsalt ei tule välja.
Aga kui üle ääre läheb, siis TULEVAD UUED REEGLID!!!
Eilsest päevast nagu polegi midagi meeles.... Aa, tuulutamise mõttes käisin Lyga linnas ja siis kui tagasi tulime, oli kottpime ja mul pole olnud meeles ju helkurit välja otsida... aga  kui koju jõuan, on kohe meelest läinud jälle:)
Õhtul rääkisin telefonikaardi tühjaks, sest ma pole ju harjunud, et õhtul kellegagi suhelda ei saa:)
Täna... on juba kolmapäev. Peaaegu oleks teatrisse läinud, aga õnneks jäi ära. Hea tükk pidi küll olema, aga mul on hetkel teatri üleküllastus, viimasel ajal peaaegu iga nädal juba korra käinud. Tuleb paus teha!:) Ja ega õnneks suuri ahvatlusi ka pole... poole hinna piletit saax ainult sinna, mida ma juba näinud olen:)  Tulevikus tahaks "Maakad" ära näha...
Rohkem nagu polegi midagi... Triin, kui sa seda loed, siis mõtle tõsiselt sellele, et tule laupl siia ja lähme Pärnu?!
Nüüd küll aitab:)